Esimene kolm tundi Tallinnani oli kena, vaikne ja ootusärev. Esimene katsumus tekkis pakihoius, kus mossis näoga tädi polnud sellise suure hulga kottide üle väga õnnelik. Järgmisena ehmus sellise suure hulga laste peale trollijuht, kes vangutas kogu aeg pead ja püüdis värisevate kätega suurt hulka pileteid masinast välja võluda. Loomaaeda jõudes selgus, et giidi tulekuni on veel pool tunnikest aega ja ilm polnud ka väga mõnus. Giidi saabudes suundusime kohe lindude juurde, kus veetsime kahest tunnist esimese. Tundus juba, et see üritus kisub kraavi poole kiiva. Õnneks läks sealt alates ainult paremaks. Giid lisas sammu ja rääkis järjest huvitavamaid asju ja oleks tahtnud kuulata järjest enam. Õpetaja sai kingiks okassea okka ja oli selle üle eriti rõõmus. Seejärel tuli laste jaoks päeva nael - burgeripaus (McDonalds või Hesburger).
Balti jaama läksime seekord bussiga ja see juht suhtus suurde lastehulka naljaga. Kiitles, et tema tegi vist oma piletimüügiga päevarekordi või lausa bussipargirekordi. Nii palju pileteid pole ta veel müünud. Rongisõit Narva poole, mis kestis jälle kolm tundi oli tunduvalt elavam ja meeleolu aina tõusis. Raudteejaamas oli meil vastas giid Oksana, kes rääkis päris kena eesti keelt ja tutvustas meile lõvi, Aleksandri kirikut, 5-krooni vaadet jne. Kahjuks oli pime ja seetõttu Ivangorod väga hästi näha polnud. Linnuses panime ära pakid ja saime Põhjaõues tatraputru, teed ja lillkapsast. Enamikul oli küll kõht alles igasugust "maitsvat sodi" täis, kuid soovijad said proovida. Ekskursioon linnuses pakkus palju avastamisrõõmu - ruume oli palju, ronisime käikudes, vaatasime saalides erinevaid ekspositsioone ja lõpetuseks lavastasime ühe legendi linnusest. Magasime suures saalis, kus vanasti magasid väidetavalt rüütlid. Aga energiat oli veel oioi kui palju. Lepiti kokku, et öörahu algab kell 24.00, kui enamikul läks veel poolteist tundi enne, kui uni tuli.
Hommikune äratus oli juba 5.30 ja rong väljus 6.46. Seekordne sõit Tallinna poole oli vast kõige vaiksem, sest enamik lapsi olid uimased ja õhtusest hullamisest väsinud. Tallinnas olid mõlemal klassil vastas oma buss ja kodutee võis alata.
Üldine arvamus oli hea ja leiti, et selliseid sõite võiks edaspidigi organiseerida. Aitäh, õpetaja Marju Sepp sellise toreda sõidu organiseerimise eest ja loodame Kuninga tn. 6c klassiga teinekordki koos sõita.
Pilte sõidust näete siit (parool Narvas6it)
No comments:
Post a Comment