PRANGLILE

Selleaastane klassi lõpureis viis meid Prangli saarele. 

Alustasime sõitu 31.05 teisipäeva hommikul kella 6st. Ilm oli soe ja selge.  Kõik olid viksilt kohal. Lisaks klassijuhatajale oli kaasas veel õp. Marju Sepp. Ja lisaks meie oma klassile tuli kaasa veel Anna-Bell.

Jõudsime kella kaheksaks Leppneeme sadamasse. Giid Nele tuli kella 8.30ks ja Kell 9st läks laev nimega  Wrangö Prangli poole teele. Sõit kestis tunnikese. Peale meie oli laeval paar gruppi veel, kes ilmselt tulid ühepäevasele väljasõidule, sest kotikesed olid kaasas tillukesed.

Lapsed laaditi veoautodele ja veeti mööda saart ringi. Üldiselt oli trajektoor kõigil enamvähem sama, sest sattusime aegajalt nendega kokku.

Meie panime kõigepealt oma kotid Prangli kämpingusse ja siis läks sõiduks. Päris vahva oli. Külastasime kõigepealt Prangli rahvamaja, mis oma põhilisse ellu ärkab just suviti, kui rahvast saarel rohkem on. Prangli koolis olid parasjagu tunnid. Selles koolis käib ainult viis last - kaks esimeses klassis, üks teises, üks viiendas ja üks noormees plaanib sel aastal põhikooli lõpetada. Õpetajaid on selle lastehulga peale seitse.

Järgmisena külastasime "Eestiranda" - kohta, kus sõja ajal läks põhja mehi rindele vedanud laev.
Selles kohas, kus paljud pääsesid, on randa püstitatud mälestusmärk. Siis saime ronida Punasel kivil, millelt liugu lastes peaks naised titeootele saama. Metsas oli gaasiläte, kust pidevalt gaasi immitseb ja saab saab lõket teha. Veel ootasid ees muuseum ja kirik kalmistuga. 

Kella kaheks oodati kämpingus meid söögiga. Saime kõhud täis ja kola tubadesse vedada. Pealelõunane aeg oli vaba. Sai poes käia, palli mängida, lendavat taldrikut loopida, mere ääres jalutada ja õpetajad tegid pealelõunauinakut. Tehti rannas ka võidu lutsuviskamist ja kivide loopimist. Õhtune grillimisaeg oli kella seitsmest. Enamikel oli selleks ajaks kõht tühjaks läinud. Lisaks vorstidele ja kurgisalatile saime ka vahukomme praadida ja kringlit mugida. Hea ja rahulik õhtu oli. Enne öörahu pisut kolistati ka ümber majade, aga politseid polnud kellelegi vaja kutsuda.

Hommikul seevastu oli enamikel hea uni.  Söögiks saime võileivamaterjali ja omletti. Aitäh kämpingu perenaisele, Maarikale, mõnusa olemise eest.

Laev Wrangö viis meid taas mandrile ja giid Nelega kohtusime Rebala muuseumis. Vaatasime
kivikalmeid, uurisime Kostivere karstiala, käisime Jägala joal ja Linnamäe elektrijaamas. Aga kuumus roiutas ja kõik unistasid mõnusast burgerist ja jahutavast joogist. Peatuse tegime Märjamaal Olerexi-Statoili tanklas, kus soovijad said burgerit, kabanossi või kebabi osta. 

Ja juba kodu paistiski. Oli vahva sõit, aitäh!

Õpetajate tehtud pilte reisist näed siit siis kui link aktiivseks läheb